Käed.. eemale mu maailmast. Palun?

"Elu on müsteerium"

Jah, on. Kuid sa ei leia vastuseid kui istud ja astud, olles tõsine ja vaid korrutades "kui müsteeriline on elu". LOLLUS.

Kui sa tahad midagi, mille lahendus tuleb niivõrd kergelt, siis peaksid vaatama mõnda lastemultikat. Sellist kus on mingi kapp. Ja kapis on kuri koll või muu paharet.. peaaegu alati maskiga. Ja kes on maski all? Alati koristaja, või paha vanaonu või keegi kolmas, neljas, viies. Kõik müsteeriumid, mis on lahendatud osutusid.. mittemaagilisteks.

Kas idee, et kõigele leidub lahendus, võiks sind hirmutada? Võiksid avada Wikipedia ja avastada.. et sellele on lahendus? Ja tihti on olukorra müsteeriumiks teinud võime .. mitte osata googeldada.

Kas see maailm pole lihtsalt sulle piisav, et otsid edasi midagi.. ma ei tea mida?

See lihtne maailm. Kompleksne, naturaalne.. miks on siia vaja inimloodud müsteeriume ja müüte? Ja "monstrume"?

Muidugi võib selline fantastiline ja üllatusi ja maagiat täis maailm ja elu olla ilus.. kuid mulle meeldib see mateeriline olemus. Loogika, füüsika, meditsiin... jah. Just tänu meditsiinile saan ma elada kaks korda kauem kui mu vanavanavanavanavanaemad ja -isad. Kaks korda kauem elada oma elu. Kaks korda kauem armastada kedagi. Kaks korda kauem sõpru ja hindamatuid olukordi.

Miks sa pead end parkima sinna.. kus seda pole vaja? Miks pead rääkima oma elu müsteeriumitest ja selles "mis siis oleks kui.." ? Elu on täpselt selline nagu ta on. Oma ilus ja valus. Lihtne ja samas kompleksne.

Las siis iga inimene tegeleb oma asjadega, mitte topib oma nina sinna kuhu pole vaja.

Ja ma pole isegi pahane.


Saa terveks J.