Vaata siin, ongi paradiis

Me elame ilusas maailmas. Vaadake enda ümber. Heites kõrvale halvad hommikud, unetud ööd, rasked päevad ja üksikud õhtud on ülejäänud hetked armastusväärselt magusad. Jättes kõrvale vihased inimesed, vihavaenlased, ebaviisakus, nõme ülemus või juhendaja, tüütu sõber või kasvõi väikeste vigadega kaaslane, siis ülejäänud persoonid on ju piiritult head ning eeskujulikud. Kui võtame mälestused. Jättes kõrvale udused alkoholilembesed, ebameeldivad, igavad ja nõmedate inimestega koosveedetud hetked, siis jääb ju järele terve sületäis suurepäraseid ja briljantseid mälestusi. Mida elult ikka rohkem tahta? Ah, sõida seenele. Elu on kehv. Ja ta jääb kehvaks. Lihtsalt vahest juhtub et miski tõesti läheb paremuse poole ja juhtub midagi "head". Ja mis kõige hullem? Ära ometigi kuula seda kriitikat mis tuleb su suurepärase elu pihta. Isegi siis mitte, kui see on konstruktiivne, abistav, või midagi kolmandat-neljandat-viiendat. Kriitika võib olla toetav. Mõnitus võib olla toetav. Lihtsalt ära loe seda oma roosas kontekstis. Loe seda oma negatiivse ja pessimistliku elu kontekstis. Mõtle natukene "mida" on öelda tahetud. Seda ei öelda niisama igavusest või ajatäitest, vaid seal on ikkagi "mingi" tagamõte. Lihtsalt mõelge natukene kaasa. Ja samas. Mõelge enda käitumisele. Kas te tõesti käitute eeskujulikult ja mitte kunagi ei ütle mitte kellelegi miskit tagaselga? Kas mitte kunagi impulsiivselt ei kritiseeri? Kas mitte kunagi ei ütle miskit mõtlematut? Kas tõesti käitute täpselt nii nagu tahaks teiega käituda? Kui "jah", siis andke andeks. Kui "ei", siis mõelge ise edasi.

Im off.