Hasart tabada sinu tähelepanu, sinu rõõmu ja sinu naeratust võib varsti üle minna kinnisideeks. Kuulda sinu häält minus naeratamas ja rõõmsalt keerlemas... see lihtsalt on vapustav. Mõelda, et sa oled siiamaani kaugel. Sa lubasid, et ei kao ära. Kas hoiad oma lubadust? Kas võin kindel olla, et sa ei jaluta minu hasardiga sinust ära? Kas hoiaksid mind endale, nagu ma ennast sulle tahaksin anda? Kas see, kogu illusioon, mis hoiab koos kõike kummalist me vahel, jääbki vaid kujutelmaks? Sa ju tead, et ma olen sulle toena ja hoolijana alati olemas, ma luban et ma ei kao kuhugi, luba mulle vaid ühte asja. Palun naerata mulle mu jägmine päev, selle järgmine päev ja selle ülejäänud päevad.
Ja vaid sinu kallistus muudab minu rohelised roheliseks, sinise siniseks ja ilusa ilusaks.
Sunday, April 18, 2010
Posted by KA at 02:11
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Päris hea :) Mulle meeldib see tekst.
Vau, ilmelik lugeda, et mõni Poiss nii mõtleb/kirjutab. Väga lahe! :)
Post a Comment